Tänavune suvi paistab viinamarjadele lausa haruldaselt soodus olema - saak on suur ja mari kena. Ei herilasi ega kärbseid, kes mõnel aastal lausa kohutavaks nuhtluseks on, ei ole vähemasti meie kandis õieti nähagi olnud. Meil õnnestus ka kevadistest öökülmadest peaaegu et pääseda. Kuigi õues langes termomeetrinäit lausa -7,5 kraadini ja külm puges sisse ka kasvuhoonetesse, kus mõõtsime -0,7, ei sündinud sest peaaegu mingit kahju. Olime viinapuud ettenägelikult kattelooriga kinni katnud ning see oli piisav kaitse. Külmakahjustusi oli vaid ühes väiksemas kasvuhoones - ent ei midagi hullu sealgi.
Tänavusele heale saagile pani aga aluse juba mullune hooaeg:
suvi oli piisavalt päikesepaisteline ja kokkuvõttes üsnagi soe ning sügiski soodus. See lubas viinapuudel järgmiseks (s.o. tänavuseks) saagiaastaks piisavalt õiepungi moodustada. Võrsed korgistusid hästi, isegi nendel sortidel, kes jahedama suvega veel väga rohelised alles kipuvad olema, kui öökülmad juba peale tulevad. Talv oli pehme ning talvekahjustusi polnud õieti ühelgi sordil hoolimata sellest, et nad meil seekord lausa ilma katteta talvitusid. Olime küll valmis talvekatet kohe peale panema, kui külmad väga karmiks peaksid minema - ent nad ei läinudki.
Siiski ei ole tänavune hooaeg päris probleemivaba. Mitmel pool, kus öökülmad juba lehis taimedele ligi pääsesid, said viinapuud räsida: kui öökülmad rohelised võrsed osaliselt või päris ära võtsid, kannatas saak rohkemal või vähemal määral. Ja jääb kindlasti hilisemaks. Külmunud võrsete asemele kasvasid uinuvatest pungadest uued, mis siis hiljem õitsema hakkasid. Nii võib ühel ja amal oksal näha VÄGA erinevas valmimisastmes marju, mida tavaliselt ei näe.
Öökülmade tõttu hävinud võrsete asemele on uued kasvanud. Need õitsesid aga märksa hiljem, mistõttu osa marjadest on peaaegu et valmis - ja osa täiesti veritoored alles.Kuigi üldiselt on saak vägev, ei ole see siiski kõigi sortidega päris nii ja paar sorti on tänavu meil täiesti pettumuseks: 'Dovga' viljastus erakordselt kehvasti ning tal peaaegu et ei olegi ainsamatki päris normaalset kobarat. Enamik marju on seemneteta ega ole saavutanud sordiomast suurust. Ultravarane ja väga hea maitsega, seda küll - ent korralikku saaki see sort meil tänavu ei andnud. Ka 'Širvinta' vedas tänavu alt - kuigi mari on ilus ja maaitsev nagu ikka, on saak väike. Suur osa õiskikuid lihtsalt kuivas, ilmselt oli põhjuseks viljastumata jäämine.Viljastumata õisikud enamasti lihtsalt kuivavad. Mõnel sordi moodustuvad aga imetillukesed seemneteta marjad - või kõvad kuivad viljahakatised.Üks iseenesest headest sortidest, 'Liiso', on aga aastast aastasse tolmlemisega hädas. Talle on kindlasti kaaslast vaja - ja kõige parem oleks veel, kui tal võrsed tolmeldajasordi omadega läbisegi kasvavad. Õues on tolmlemine parem, sest seal on tuulisem - aga kasvuhoones võib 'Liiso' üksi kasvades sootuks ilma saagita jätta. Kasvatamist ta aga ometi väärib, sest nii varaseid sorte kui 'Liiso' õieti ei olegi. Ja marjad on imehead!Üksi kasvav 'Liiso' ilusaid täis kobaraid ei kasvata, talle on kindlasti tolmuandjat kõrvale vaja!
Enamik sortidest on aga tänavu lihtsalt suurepärased!
'Arkadia' on tänavu lihtsalt suurepärane! Talvitus hästi, viljastus korralikult ning on nüüd täie jõuga küpsemas.Ei jäta 'Zilga' kunagi ilma saagita ja nii ka tänavu.Välimuselt 'Zilgale' väga sarnane, ent varasem ja erineva maitsega 'Juodupe' sobib hästi nii avamaale kui kasvuhoonesse.
Seemnetud viinamarjad
Ehkki viinamarjaseemned igati kasulikud on, eelistab suur osa inimestest siiski seemneteta marju. Reeglina on seemnetud sordid aga väiksema saagiga - sest nede marjad on väiksemad ja kogusaak seega madalam ka siis, kui marju tükiarvu järgi isegi väga palju on.
'Somerset Seedless' on üks meil Eestis üks enim kasvatatud ja kõrgemalt hinnatud seemneta viinamarju hoolimata oma väikestest marjadest ja tarjadest. Meie pole sellelt sordilt rohkem kui 3 kg spaleeri meetri kohta saanud - ja ega tal potentsiaali enamaks ei olegi. 'Vanessa' on end alati heast küljest näidanud - suurepärase maitsega saagikas sort. Sobib siiski vaid kasvuhoonesse, kuna avamaal ei jõua ta ära valmida.'Reliance Pink Seedless' on meil üks suurima marja ja suurima tarjaga seemnetu dessertmari. Jällegi vaid kasvuhoonesse, avamaal ei valmi ära.'Mars' on paljude lemmik - seemneteta sordi kohta üsna suure marjaga ja kuigi teinekord juhtub, et mõnel marjal ka seeme sees, on ta ikkagi tõesti hea maitsega. Liiga hiline, et avamaal valmida, ent kilehoones saab teinekord juba augusti lõpul küpseks. 'Interlaken on ainuke roheline seemnetu sort, kes meil tõesti hästi kasvab. Soodsas kasvukohas jõuab avamaalgi valmida.
