Sammasõunapuudest on Eestis viimasel paaril aastal palju kuulda ja näha olnud ning päris mitmed puukoolid pakuvad nende istikuid ka müügiks. Nüüd viimaks oleme meiegi niikaugele jõudnud, et esimene partii talvel poogitud ja potistatud sammasõunapuude sorte on müügivalmis ja ootavad meil ostjaid. Puud on 6L istikupottides ning 40...60 cm kõrgused (ilma potita).

 Mida nad siis endast õige kujutavad, mille poolest  nö 'tavalistest' õunapuudest erinevad ning mis eelised või puudused neil siis õieti on - sellest kõigest püüame järgnevalt väikese ülevaate anda.

Mille järgi sammasõunapuu ära tunneme?

  • puu on püstaka ja väga kitsa võraga
  • võrsed on reeglina üsna jämedad
  • lehed paiknevad võrsetel üksteisele väga lähedal
  • õied ja muidugi ka õunad on tihedalt ümber okste

Sammasõunapuud on teatud kindlate omadustega sortide rühm ning näiteks 'Valget klaarõuna' sammasõunapuuna ei ole olemas - erinevalt 'Valge klaari' kääbus- või poolkääbuspuust. Põhjus on selles, et kui puu kasvutugevus ( st tema kõrgus ja võra läbimõõt) sõltub valitud pookealusest, siis sammasõunapuu iseloomulikud tunnused on tingitud sordist, mitte aga pookealusest.

Valitud pookealus mõjutab muidugi ka sammasõunapuu kasvu: mida nõrgema kasvuga alusele pookida, seda madalama ja kompaktsema puu saame. Tugevakasvulisele alusele poogitud sammasõunapuud võtavad aastatega pigem kandelaabri kui samba kuju - ent tavaliselt sammasõunapuid tugevakasvulistel alustel aga ei paljundatagi.

Mille poolest sammasõunapuu 'tavalisest' õunapuust erineb?

Välimuse järgi on sammasõunapuu kohe selgelt erinev  (ja seda ka siis, kui ta tugevakasvulisel alusel kasvades omale laiema võra on kasvatanud).

Sammasõunapuud. Ei, see pilt siiski ei ole meie aiandis tehtud!

 

'Tavalised' noored õunapuud.

Sammasõunapuud hakkavad reeglina varem kandma, on märksa saagikamad (kui saaki arvestada võraaluse pindala või võra ruumala kohta) ning vajavad üldiselt ka palju vähem lõikamist. Vähem, muide, ei tähenda, et üldse ei pea!

Kastmine, väetamine ja toestusvajadus sõltuvad eelkõige pookealusest - ja seda mõlemal juhul, nii et siin põhimõttelist erinevust pole.

Sammasõunapuud on Eestis siiski üsna uus trend ja õigupoolest pole veel väga hästi teada, kuidas nad meie kliimas edenevad. Üldiselt saab siiski öelda, et kui vanemad ja meist kaugemal lõunas aretatud sordid on üsna talvehellad, siis uuemad Läti ja Vene sordid peaksid kõigi eelduste kohaselt meil kenasti vastu pidama. Vaid kõige karmimad talved võivad puid ehk kahjustada - ent samuti võivad kahjustuda ka nt Liivi kuldrenett ja Pärnu tuviõun. Ometi ei  takista see nende kasvatamist!

Millal sammasõunapuu kasuks otsustada?

Millisel juhul sammasõunapuud istutada tasuks?

  • kui tahaks aias midagi uut ja põnevat proovida - puud näevad väga teistmoodi välja
  • kui on plaan puid potis kasvatada - väga kompaktse ja sihvaka võra tõttu võtab sammasõunapuu väga vähe ruumi
  • kui aed on väga väike, aga kasvatada tahaks mitut sorti
  • kui õuna küll tahaks oma aias ise kasvatada, aga igast sordist mitte kuigi palju - saak puu kohta on sammasõunapuudel ikkagi väike (kuigi pinnaühiku kohta vägagi suur)
  • kui end puude lõikamisega väga vaevata ei taha - sammasõunapuude lõikus on märksa vähem töömahukas kui 'tavaliste' õunapuude lõikus

Millisel juhul sammasõunapuid istutada mõtet ei ole?

  • kui sordieelistused on väga kindlad - ei 'Valget klaari' ega 'Liivi kuldrenetti' sammasõunapuuna võtta pole
  • kui aed paikneb väga karmides oludes - et sammasõunapuud on Eestis siiski üsna uus ja läbi uurimata teema, pole nende vastupidavuse kohta meie kliimas andmeid kuskilt võtta
  • kui igast aeda istutatavast sordist tahaks ikka kohe  palju õunu - et sammasõunapuudel on saak puu kohta tagasihoidlik, peaks siis puid ka palju istutama; need on aga märksa kallimad kui 'tavaliste' õunapuude istikud.